juured...

...täna pole talve......kujutle...et need on jäälilled!

playlistist on j. s. bach...maailma kõige ilusam heli...
jah...ma armastan loomi...armastan neid üle kõige...ja nii ongi...
"...halb inimene - su elus on kõik hästi..."...võibolla on tal õigus...aga kõik on nii valesti...tema see oligi, kes ükskord kõiki rõõmsalt tantsima ajas - nagu see oleks viimane õlekõrs - viimane meeleheitlik katse...

...kujutle, et need on jäälilled!

alguses oli...

...kujutav kunst...
kartograafia sündis maastikumaalist?...soov üha täpsemalt reaalsust kujutada...?...sõna otseses mõttes järgmisele tasemele minemine...?
nojah...selle hämaga üritan ma Seda paberit lõpuks kätte saada...ja oi kurja - see pole ju isegi mitte töö tegelik teema...
ostlesin täna ~500 leheküljelise kunstipiibli...oma füüsilise raskusega annakse see ühe korraliku külmrelva möödu välja...ka ülesanne iseenesest on minusuguse jaoks paras sadistlik enesepiitsutus ja iseenda varjust ülehüppamine...
selle pildi harmoonilise kompositsiooni moodustavad aga venna vees moondunud valge varvas...hirmuäratav haikala ja pisitillukesed mustad kaitseinglid...
...pilt lihtsalt kripeldas - seetõttu teda siin avalikult eksponeeringi...kellaaeg soosib udu-hägusaid mõtteid - uneaeg hakkab peale suruma...surub ja sunnib...
õudusunenäos on achilluse kand...irooniline on , et see paneks ühtlasi elu "parimale ajale" punkti.