30 September 2007

29 September 2007

üksi...

...tulen öösel koju...
mängib lugu - virmalised "naer"...
mina tahab need tunded enda seest välja kiskuda...küüntega kraapida, kuni veri väljas...
...aga neist ei saa kinni võtta, sest nad on liiga kõvasti juurdunud ja läbipõimunud...
see lugu on täpselt see, mis seda iseloomustab...sügis...dramaatilisus...ükskõiksus ja ometi mitte...leppimine ja ometi mitte...tühjus...jah ka see ja palju muud - ta jalutab keset inimtühja, pimedat, külma tänavat...lonkab, sest kostüüm ahistab...see on mängumina...
aitab sellest...paus...sädelevast joogist ja melust ja...kõike teed sa millegi arvelt...mina tahab istuda hämaras toas...pliiats käes...teetass põrandal...ilme tõsine - see kõlab koomiliselt...mul pole pilti, sest mina tegeleb liiga palju igapäevasega...
ei - ma pole seda filmi näinud...
ma pole...aga tahtsin olla...
...tahtsin...kuulata midagi pehmet...

18 September 2007

ring...

seisan...keset tänavat...peegel käes...vaatan endale silma...
...sest putukas lendas sinna...
...

13 September 2007

08 September 2007

lähen...

hommik oli teistsugune...päike tegi sooja pai...kõrvaklappidest kostuv muusika ja...rahulolu...
istun korraks pingile - akna klaasilt peegelduvad tänaval kõndivad jalad...ma armastan linna!
naine istub keset tänavat...ratastoolis, liikumatult...ta jälgib teismelisi oma eale vastavas lõbususes ja häälekuses ja...nad on noored, kõik on nii tähtis - pisike asi toob nii palju elevust, viha, rõõmu, pisaraid...naine ratastoolis vaatab vaikselt ja emotsioonitult...selles pildis on ilu, sest ta on ilustamata...
nii kord on...
mina läheb edasi...lähen loengusse - klassiruumi õhus on tärpentin...klounid...õpetaja on pedant...mulle meeldib see..."tööd teete lõuendile!"
lähen tööle - see pole see, kuigi...ma armastan iseseisvust...
see sügis on nagu kevad pärast pikka talve...mida see tähendab?
lähen raamatukokku...kohustuslik kirjandus soonib õlga - kott on raske...tahan lugeda - jälle tuli isu...
elu lisab käike, et suurema kiirusega sõita...rattaga mäest alla...öösel ei jää keegi ette...sõita kiiresti keset tühjust - see on midagi...midagi väga head...
lähen...koju...
...ja liblikatunne lendas ära...sest mina on talvelaps...talvel on liblikad nukud...