lapsed Palermo tänavatelt...

head muusikat aafrikast leiad aga kolme punkti alt: ...

veega vastamisi...

...

grandmothers underwear...

mul oli nii jumala surmkindel plaan pärast eelmist postitust magama minna...aga siis tuli mulle mõte - hakkasin võõraid blooge vahtima ja sattusin ühe äärmiselt vaimuka blogi peale...ja siis ma mõtlesin, et elu on küpsis ja pohhuism on äge ja isiklike teemade avalikustamine on ikka täiega ebaäge ja totaalne ämber...
ehk teisiti sõnastatult - kustutatud...ja see pealkiri ei pärine üldse võõrast bloogist - seda demonstreeriti mulle privaatselt ühel õhtul, kui elu polnud küpsis...
eile hakkas väljas valgeks minema, kui magama läksin...täna hakkab ka vaikselt...tasakesi...pisitasa...
nancy sinatra...sugar town...
hähh...hea tüüp sa ikka oled...maeivõi...:)

...sest kõigil on ka see hetk, mil...

jätkub...

...

oluline...

...midagi jääb alati ütlemata - see mis tegelikult loeb...sina ei loe seda välja...
...

värvipime...

placebo...je t`aime...cindy sherman...avab pandora laeka...
üks samm ees...hirmu - ootuste - kire peegel...
sul on piinlik vaadata?
autor on väärastunud mõttemaailmaga?
mis sa arvad, mida sulle öelda tahetakse...
vaata nii kaugele, kui saad...
ta oleks tuleriidal põletatud...nüüd otsivad nad üha teravamaid elamusi...palun...palun - ma kardan, ma vajan seda...
kes sukeldub tabude kõige sügavamasse vette - saab auhinna...
kunagi saan ma endale suure musta koera - panen talle nimeks picasso...
ta kasutab nukke ja teatraalset valgust...
õudused näidatuna läbi huumori...
õudused segatuna muinasjutuga...
eluterve sõnum mängib peitust...peidab end perverse pildi taha...
pime on...kostub kellegi naer...kaks korda...jahe õhk ja vastasmaja toas ei kustu kunagi tuli...viimased lusikatäied viskasin minema...kellalöögid...jälle keegi naerab...seekord hoopis teise tooniga...pudel on pool-täis...
kas tema seal - teiselpool teed...võiks ehk olla...
kes võiks ta olla...?

placebo...this picture...

femme fatale...

kaksikud...

käigud...

põhimõtteliselt hakkab asi veits kraavi poole ära kiskuma...:S
füüsilise töö asemel oleks täna pidanud tegema vaimset...
mu varbad ei kannat üldse mingit kriitikat - lisaks jota-pläta-päevitusele, värvusid nad pisut roheliseks täna...

tegelikult...

...

täna oli mul nii esimese koolipäeva tunne...
eksam läks ka kuidagi...enda arvates vähemalt - aga garriga me vaevalt üht meelt oleme...
"miks sa pildistad autoga?...see on ju lausa kuritegu..."
uus kodu asub silla lõpus...
natuke on kurb...
homme tuleb rahvas kokku...võibolla õnnestub isegi unustatud zavoodi korra sisse hüpata...jänkuhüpetega ikka...
aga suur vanker on ju jummala tagurpidi...
kuigi see tunne oli lihtsalt kirjeldamatu - kui pärast seda aega tuled eestisse, kus praegu on mu lemmikaeg...
värskus...
nii kohutavalt armas ja äge...

keemialabor...

nagu vanasti...ikkagi on kõik sama...välja arvatud riided - mood on muutuv...
vaimustus...
mürgitus - liiga palju...tänavad on elavatest surnutest umbes...millest nad mõtlevad?
kirju...läheb mööda ja läinud ta ongi...esimest korda ja viimast...
nii ongi, sest nii peab olema...
mitte midagi ei pea...
"kas sa arvad, et kõik inimesed on andekad?"
mitte midagi ma ei arva...
ära jää kauaks seisma!
arvan et...seda ma arvan...
"miks sulle meeldib must-valgeid pilte teha?"
...sest...
ta avastas viimasel päeval et...
"ära anna alla!"
ühel õhtul jooksime end lasteks...mängisime, naersime...nii hea, nii muretu...siis peatusin - pimeduses istus laps - õnnetu ja hüljatud...istus keset kunstlikult valgustatud tänavat...klõps - pilt on jäädvustatud mällu...kelleks tema mina saab?
lõbusus kadus - korraks...paratamatus?
...siis ostsime jäätist - roosat, pruuni, valget, rohelist, sinist...tuju on hea...naer on nakkushaigus...haige...mis on haige?
"mille kuradi pärast sa siis sinna läksid - sinu koht on hoopis mujal...?"
...sest...julgusest jäi puudu...sest...
ta läks minast mööda...silmside...möödusime üksteisest ja vaatasime tagasi...hetk...läinud...
kell saab täis ja tänavad on nii tühjad...
linnad ilma inimesteta on veidrad...
veider...
linn on kilde täis - miljoni värvi ja teravusega...kanna kingi!
näotu meigib end...looduses kulub võlts...minad saavad minaks...alasti...ohutu...
mägironija...mardikate maailmas...
ma ei saakski ju midagi kirjutada...
...

elu on virsik...

päkapiku unenägu...
(ülejäänud pildid jäävad järgmiseks kuuks - limiit sai täis...)