...sest maailm sulab ära!

...one of these mornings...

aprillisiga...

...mõningatel emotsionaalsetel põhjustel läks see jobundus siin kinni...aga käisime zooloogiamuuseumis korra ja väikese emotsionaalse nalja käigus lubasin selle koha jälle lahti teha:

kadri: "äge kits on...mulle niiiii meeldivad kitsed..."
l: "a see on muide muskuslammas..."

ilmselt sulle ei anna see nali niipalju kui mulle ja talle, sest SIND POLNUD LIHTSALT KOHAL!

aga üldiselt, mis ma siis viimasel ajal tarka teinud olen?...söönud palju rämpsu...alustanud tuld wc paberiga, sest postimees läheb meelest osta...näinud unes liftiseiklusi...:P...avastanud, et jaan kaplinski on täitsa pandav...tarvitanud viimase kahe nädala peale päris arvestatava koguse kergemaid meelemürke ja üritanud võimalikult palju asendustegevusi sebida, et jumala pärast mitte mõelda teatud teemadele!...ahjaa...täna alustasin oma hommikut mustikakoogi küpsetamisega ka...
nii tore...päike on lahe!

kevad, raisk! :P

"Jah, aitäh...nii seda kui teist!"cut copy...hearts on fire...
junior senior...can i get get get...
cut copy...feel the love...
...

apelsinitüdruk...

"vanker polnud lihtsalt vanker!...see oli ka postkast..."

kadus ära...

üksöö sattusin oma unes empire state buildingu otsa...sõitsin mööda hoone välisseina liikuva, üleni klaasist liftiga üles...tundsin tugevat iiveldust ja põlved läksid nõrgaks...sürr, aga nii juhtub ilmselt ka päriselt...mina usun unenägusid!"ehk tekkisid küsimused minus seetõttu, et tahtsin ta käitumise kontrolli alla saada, seda mõista ja mõjutada, asetades ta mingisse lahtrisse?"
jakatta...american dream...

mõistus tule koju!

hämmastav...hämmastav...hämmastav!
...see meeletu lumi, mis sajab ja sajab ja otsa ei saa...ei küsi midagi...ei vasta midagi...lihtsalt liugleb vabalt õhus, ajab laiali tüdruku ripsmetuśśi ja katab kõik musta...jõudsin koju ja vaatasin seda mängu veel läbi aknagi tükk aega...öös oli muinasjutt..."kui oled rikas, jääd ettekäänetest ilma...sellepärast kõik miljardärid Prozacit võtavadki - mitte keegi, koguni mitte nad ise ei soovi ennast enam nende nahas tunda..."

pildis ja tekstis on kodukootus ja talupojamõistus...piiratus, mis on põhjustatud üksinda tegutsemisest ja soov seda muuta kasvab iga päevaga, soov näha uusi vaatenurki, saada juhendamist...uusi inimesi ja ideid oma ellu, sest koostöö on see, mis võib kuhugi viia...koos sellega kasvavad ka hirmud ja kahtlused - aga mis siis kui - asjad lähevadki nii nagu tahan...on mina piisavalt tugev, et sellega toime tulla?...või hirm, et see, millega oled tegelikult tahtnud terve elu tegeleda ja avastad äkki - see polegi ju päris "oma asi"...kui asi muutub reaalseks, siis pind jalge all võib hoopis killustuda ja sa kukud ja kukud ja seest läheb õõnsaks...ma natuke pelgan seda kõike...sest siis poleks enam vabandusi ja ettekäändeid...kui saad võimaluse ja selle tuulde lased, siis jääkski alles ainult teadmine, et mina on ise kõiges süüdi, mitte ülejäänud maailm, minal pole piisavalt tahet ja huvi...illusioonides hõljumine ei nõua ju pingutust...jääb teadmine, et oledki vaid teeskleja, keda huvitab glamuur, mitte "mina ise, minu enda pärast"...ja selle teadmisega ei taha keegi elada...jah, ma natuke pelgan, kui kõik läheb nii nagu tahan...

"selline ma tegelikult olengi...või õigemini, olin: inimene, kes teeskleb, et teab kõike, ja varjab seda vaikimise taha, kuni üks araablane mind nii närvi ajas, et mul jätkus julgust välja öelda, et tegelikult teen vahet ainult erinevate limpside vahel...oli ta üllatunud? muutusin ma tema jaoks teistsuguseks? looda sa! ta mõtles ilmselt, kui vingelt spontaanne ma olen..."

jõin virsikumahla ja järsku tuli isu millegi järele, mida pole juba terve igaviku limpsinud...kondentspiim...nämm...:P
...ja see lumi, mis katab kõik musta...

siin ei ole kala...

...ei ole...ja aeg-ajal on piinlik, et aeg-ajalt tuleb tahtmine oma elu internetis elada ja siis tahaks kõik ära blokkida...igasugu blogiteema ka...nojah, või siis ka mitte...:P...aga neil on valged silmad ja minul on ajukramp...issi armastas neid, aga hapnik sai otsa ja silmad läksid valgeks...normaalne temperatuur on siis, kui ei pea sokke kandma...täiesti kramp ja koomaseisund...kevad sulatab kõik üles...sulatab ajud ja laibad!

mu seina taga elab keegi...ja mõni aeg tagasi nägin kõikvõimast A-d oma värava juures mind passimas - mhm, mul on eluaeg paranoiad olnud...

"...eesmärk on toota ajusid...nad elavad üksnes oma peades...keha on muutunud pea transpordiks...keha saab kasutada miljonil erineval viisil, sellega saab luua ja naudingut tunda...aga nad tõmbavad maha kõik võimalused ja muudavad selle vaid pea transpordivahendiks..."

...aga pärast the dreamersi vaatamist kuulan janis joplinit...ma kuulan janist, sest see ongi vabadus ja ükskõiksus ja kujutletav kanepiaur...ja olemine iseendaga...eile polnud ma iseendaga...olin temaga ja mul oli hea...nii hea, et täna on rahulik olla...olla iseendaga...

maailm on täis kliśeesid, sest midagi uut pole - kõik on kellegi poolt eelnevalt läbi kogetud, nähtud, tehtud...ja on inimesed, kes kliśee kartuses üritavad vanu ja lihtsaid asju võimalikult teismoodi serveerida, luua illusioon tarkusest ja keerukusest...aga kõik ongi kliśee niikaua, kuni selle ise päriselt ja sügavuti läbi koged...keerulised asjad muutuvad tühiseks, lihtsad asjad värviliseks ja suureks...ja selle kõige kirjapanek?

täna olen soft, sest playlistis on hannah...ajeeee...!
hingata...hingata värsket jahedat õhku!...kevad on varsti...

ma hakkan inimeste perekonnanimesid ära unustama...hea et on orkut...
kle stop - on teil aimu, mis tegelikult toimub?

kollane...

saladuskatte all ütlen, et seda filmi vaadates hakkas kadri natuke töinama...mulle meeldib orel, sest see on traagika....mulle meeldib kitarr, sest see on soojus...mulle meeldib klaver, sest see on kergus...
mulle meeldib kui klassikaline on ühendatud tänapäevasega...pala algab nt viiuli või tśello või mõne muu keelpilliga ning sellega liitub sujuvalt tänapäevane rütm...üks ei suru teist maha, vaid kaks lainet täiendavad teineteist ja liiguvad harmooniliselt koos...

armastus kestab kolm aastat...

kirg, õrnus, tüdimus...ehk siis frédéric beigbeder kiskus end alasti ja mul oli temaga hea olla - hea oli lugeda teda...:P"...aga näha teda elamas oli saanud minu meelisvaatemänguks..."
air...surfing on a rocket...

juured...

sorasin kapis ja leidsin palju huvitavaid pilte, millest umbes paarkümmend lähevad A4-na ilmutamisele ja koju seinale...modellideks ja autoriteks siis enamjaolt minu juured...aga suvel sõitsime l.-ga kahekesi ei-tea-kuhu...ja ta pani ühe vana kasseti mängima - virmalised oli see...väga emotsionaalne autosõit kujunes sellest...täna käisin jälle raamatukogus...muude asjade hulgas, sattus kätte ka virmaliste plaat, mida pikka aega olen oma arvutisse igatsenud...nüüd on ta mul olemas...:P
virmalised...suve hääl...

muutumismäng zzzigulii taustal...

"...kas saite aru, härra? ma olen läbi ja lõhki prostituut ja see on mu ainus väärtus ja voorus... ja teie olete kunstnik, kes modellidest tuhkagi aru ei saa... äkki on keemik, kes seal omaette tukub, hoopis raudteetööline... äkki pole ükski teie pildil see, kes ta paistab... sest muidu ma ei saa aru, kuidas te saate öelda, et näete "erilist valgust" naises, kes, nagu joonistamise ajal välja tuli, pole muud kui pros-ti-tuut!näete seda aniisilikööri enda ees?... jätkas mees... nii, teie näete ainult aniisilikööri... mina aga, kuna pean kõige selle sisse minema, mida teen... näen taime, millest see on tehtud... torme, mida taim on pidanud üle elama... kätt, mis vilja korjanud... laevareisi teiselt mandrilt siia... lõhnu ja värve, mida taim lasknud endasse imbuda, enne kui ta alkoholi sisse pandi... kui ma seda stseeni joonistama hakkaksin, siis joonistaksin kõike, olgugi et maali vaadates võib näha ainult klaasi aniisilikööriga..."

ja siis veel seda, et - kahekümne kahe viimase taksi päev on...:P...tore-tore...aga juustu on palju ja mustikakooki ka...

pööning...

...ja saun...et oleks soe..."Rääkides muutus mees kaheks erinevaks meheks. Selleks, kes rahulikult reegleid tutvustas...ja selleks, kelle pärast naine end maailma kõige armetuma nartsuna tundis.
Tead, miks ma seda teen?
Sest pole suuremat mõnu, kui pühendada keegi tundmatusse maailma. Võtta mitte keha, vaid hinge süütus, saad aru?"
datarock...fa-fa-fa...

pitsline...

"noor inimene, miks sa nii süngeid pilte teed?"
...
mhm...miks ma alati eelistan musta ja mitte vikerkaart?...nagu must värv oleks ilgelt diip...üü...tegelt mul on savi, sest kavatsen riided jälle selga panna...aitab liputamisest...uueks aastaks lubadusi ei anna, kuigi vanu nostalgilisi lugusi kuulan aeg-ajalt ikkagi...
...tänane pilt sai samuti liiga tume, kuigi puud ja heinad ja muud värgid panid sammu aeglustama...käisime andraga jalutamas...kõik mis vähegi lumest välja jäi, oli kaetud imeliste jäähelvestega - ja see päike, mis kõik selle sätendama pani...mmm - väga nämma vaatepilt...
...ilma lehtedeta puu on pits...jään korraks seisma...tegelikult tahan homme olla üleküpsenud kiivi...mhm...kodus olen, siin on alati blondid hetked, sest mängib rolfi ingel...:P

mind the gap...

vahel on väga mõnusalt teraapiline, kui selline asi sulle kõvasti-kõvasti kõrva karjub...ja et uue aasta vastuvõtt tuleks ikka ka rokkides, raisk!
:P

jumal on dj...

The memories fade
Like looking through a fogged mirror
Decision to decisions are made
And not bought,
But I thought this wouldn’t hurt a lot.
I guess not...

mosaiik...

"...ja pärast - võib-olla kõige rohkem just pärast - armastan sind edasi...ja kunagi tuleb meie vahele tõeline, ammendav selgitamine...ja siis saame ehk kuidagi omavahel hakkama...ja liidame end teineteisega kokku...lahendame ära selle mõistatuse......tõmmata joon punktis A punkti B...et mitte kordagi, või pliiatsit eemaldamata, või veel kuidagimoodi...ühendame punktid, tõmbame joone ära...ja minust ja sinust saab see meie ainus muster, mille järele ma igatsust tunnen..."
...

hüpe tundmatusse...

us3...cantaloop...

rada...

...seal kuskil lõuna-eesti mägede vahel...
dudum de dum...

kummitusest oled sa võetud...

...kummituseks pead sa saama......

"lastel oli tegelt suva"...

keegi tahtis oma mõtte sinna seisma panna - see lause ilutseb muu teksti kõrval zavoodi seinal...tema on paigal ja ei liigu...liiguvad hoopis inimesed temast mööda, sisse ja välja...nad käivad edasi ja tagasi ja jätavad endast maha kilde, mida järgmine mööduja saaks üles korjata...linnas ei saa paljajalu käia!mõlema pildi peal on sama tüdruk...ja ma tahtsin öelda, et minu ema on aednik ja isa mesinik!
...ja tegelt see pole üldse nii!

edit: ...ja juhuslikult leidsin loo, mida otsides ei leidnud - shut up and let me go...

Teie etteaste palun!

nii heas kui halvas...see ju peaks niimoodi toimima...nii heas kui halvas...

vahel piisab ka täiesti märkamatutest ja mikroskoopilisematest hetkedest, et peas käiks klõps ja naeratus kustuks...

...mingit teed pidi jõudis mina arusaamani, et sa tahad teda ainult heas, ainult muinasjutus...aga see mina, kes sinu juures on, on kättesaamatu ideaal...sa pole teda näinud....näinud teist ja kolmandat külge...aga mingist hetkest alates ei õnnestu enam varjata...otsustav hetk - kas leppida või minema kõndida...lõpmatust pole olemas...publiku-mask kistakse maha...alles jääb haavatavus, usaldus ja alasti keha...
...sa ei saa mängida ideaali kellegile...see on ohtlik, sest mina võib nii täiesti ära kaduda...laiali valguda...mina peab saama iseenda ideaaliks...risti ja põiki mina ise...mina koos oma hea ja halvaga...ma kartsin seda otsustavat hetke...mõtlesin, et kõnnid jälle minema...nagu sa tookord minu unes tegid...sa võid seda teha...ma ei karda enam...

ma pean leidma selle õige teeotsa...see vasardab rohkem kui ei miski muu...

üks vana ja nostalgiline lugu...everything`s gonna be alright...

maailma serval...

the verve...sonnet...
oeh...

vesi on peategelane...

"Ei taha, et mehed oleksid mulle peiud või pojad
Tahan, et nad oleksid sõbrad, vennad, isad
Kallistada tahan, mitte keppida
Nätsumulle, malet, milksheiki tahan
mitte kõrgeid kontsi, alkoholi, meiki
tahan rahu, mitte kirge
tahan olla tüdruk
laske mul olla tüdruk
muidu tuleb kurbuse laine
ja ma ei suuda taluda
oma surelikkust" ...a muidu olen ma alati olnud surmkindel, et minu surm on seotud vee ja uppumise ja muu säärasega...
that feeling...

mu nimi on naine...

fugees...zealots...

sära...

meenus üks seik mingist filmist, mille pealkirja ei tea...seal mängisid daniel craig ja sienna miller...
...paks rahvamass ja distants...võõras naine, kes talle eemalt emotsioonitult otsa vaatab, suits näpu vahel naudib naine oma keha...ta tantsib üksi...pilk on terav ja ükskõikne, see on nael, mis mehe pilgu temale kinnitab...iga päev kõnnib ta mulle vastu...tema läheb sinna, kust mina tulin...me ei tunne üksteist ja igal hommikul me tunneme üksteist ära...me teed ei ühti kunagi...silmavaade tervituseks...mitte sõnagi ja ma näen, kuidas ta ajaga muutub...

ja rääkides inimestest, keda ma tunnen, siis oli hommikul järjekordne piinlik hetk sarjast "kadri on kanapime"...ma peaaegu luban, et ma varsti võtan midagi ette ja üritaks läätsedega mässama hakata...:P
ma kohe varsti...

ps...ja oi te oleks pidanud nägema seda pildil olevat poiss - kuidas ta lausa säras siirusest ja headusest...:)

justine...

"kle kas küünal on mürgine või?"
"ei ole - sa võid kasvõi süüa seda...see on ju searasvast tehtud..."
"eem...ma natuke kahtlen, aga...kle mul sulasid neli suurt küünalt ahju sisse ära...ja silmad hakkasid kipitama...mõtlesin, et äkki on see veits tervisele halb..."
"oot...mismõttes sulasid neli küünalt ahju sisse ära...?"
a kes tuleb koos minuga aafrikasse vabatahtlikuks?
...ja kas ma näen kätemerd...jaa ma näengi kätemerd...juheiii...
ah õigus...küünlarasv tekitab hallutsinatsioone...

...aga enivei....külmkapis on liitrine regatt mis hakkab kohe suus sulama...:p

ps. kui tahad tolerantsi ja mõistvust endas kasvatada, siis preili justine on just sulle mõeldud!

ebareaalne taevas...

poliitika...

ärge poristage!

"Ja ma ei tohi unustada
Ei tohi unustada
Ei tohi unustada
Aga ma ei mäleta, mida"

nartsiss...

"Te olete kindlasti märganud, kui pahur...beethovenlikult kurt...ja äärmiselt sarnane kurja ingliga on sõnajalalehe nägu!""Too mulle lavendliõlis lahustatud umbra ja maailma kõige peenemad pintslid. Miski pole küllalt täpne ja täiuslik, et maalida Meissonier` ultraretrograadses maneeris üliisuäratavat sonimist, müstilist ja lihalikku ekstaasi, mis haarab mind, kui hakkan kujutama lõuendil Hitleri ihu ja sellesse soonivat nõtket nahkrihma."

oliiv...

allo! aloo! ...eetris on öine lobajututund...

Üleeile ma armusin teist korda elus…esimesest silmapilgust…armusin teist korda elus ja pagana andekas olen ma valimaks selleks maailma kõige kättesaamatumaid inimesi….
See juhtub kas esimesest silmapilgust…või üldse mitte…sest silmad ja olek peegeldavad tõelist sind, mitte sõnad…
Oeh…aga see on tore…:P

Täna on kell pool kolm öösel…tulen just zavvist…pean kell 8 asjalik olema…mul on külm ja mul pole und…teen kuuma kakaod ja minuarust on hea mõte hakata kell pool kolm öösel z. tulnuna ahju kütma, isegi kui hommikul on järjekordne unepohmakas…mul on rahulik olla…sest üleeile ma armusin teist korda elus…
Tahtsin temalt küsida, et mis ta oma koerale nimeks paneks…
Mina paneks Oliiv…minu ilus suur Must Oliiv…

Mul on vahel tunne, et ma tõmblen iga hinna eest ja püüan rabada tükke igalt pool…ja ma teen seda üksi, sest teisi ei huvita see enam…tõmblen et käia väljas…tõmblen et käia zavvis…teised õpivad ja töötavad…minul on täielik pohhuism ja tunne, et vastasel korral jääb elu elamata …
nojah…tuleks vist lahti lasta pealiskaudsusest ja mõelda ka enda elus mingist muutusest…

10 aasta pärast lapsendan endale 4 last ja võtan 2 koera…10 aasta pärast lasen ma lahti oma egoismist…

aga nüüd on mul soe ja nüüd on mul hea ning rahulik ja nüüd tõmban ma end kerra ja nüüd panen ma silmad korraks kinni…

puhkus...

see on muidu pilt nagu pilt ikka...erilist emotsiooni küll ei tekita, aga samas mõjub kuidagi sürrilt - nagu oleks see mitmest pildist kokku pandud - see tunne on vist põhjustatud sellest, et puu on samal joonel taneli seljaga vmt...

kärbeste jumal...

pärast klõpsu sain ma vägeva itaaliakeelse sõimu osaliseks...aga ma olin julge tüdruk, sest teadsin, et ilmselt olen mina neist kiirem jooksja...:Preisida on tore ja väljas käia on tore...aga tegelt tahaks ka rohkem kodus olla ja niisama...olla... vaikselt ja rahulikult mediteerida ja vegeteerida ja...ja arutasime l. eile maailma probleeme ja mina jõudsin järeldusele, et kui see pagana kärbes korralikult käituma ei hakka, siis ma olen sunnitud ta lihtsalt maha lööma...praegu on ta mul katseajal ja piniseb seal omaette akna peal...
...ja natuke klassikat ka...

kuristik...

"Ma olen alati arvanud, et kõrva äärde pandud viinamarjast peaks kostma mingisugust muusikat...nii panengi harjumuse kohaselt pärast sööki ühe viinamarja oma vasakusse kõrva...marja jahedus on vaimustav ja juba ma mõtisklen, kuidas saaks selle vaimustuse saladust ära kasutada..."

...sest inimesed on nii ilusad ja head!

kõik juhtus nii kiiresti...ma ei saanud arugi...see muusika on nii sürr...nii pagana ähmaselt sürr, et ajab hulluks...pahupidipööratud ja moonutatud reaalsus...nagu uni, mis on päris...umbes selline oli ka eilne õhtu - kuldne pruun iseloomustab seda täpselt...jah, asjad lihtsalt juhtuvad...lapsed on vabad ja põimuvad üksteisest läbi...mitte ühtegi üleliigset ja segavat mõtet...ohtlik ja kuratlik mängumaailm ahvatleb...pole põhjust vastu hakata...
pole ju põhjust!ma ei saanud õieti arugi, mis toimub - läksin lihtsalt vooluga kaasa...korraks...aga ei - blokk...mitte ilma liblikatundeta...kõnnin minema, sest see pole õige...miski lihtsalt ei lase end täiesti mängule anda...

I’ll be stronger than I’ve ever been...