...ja ma ärkasin...ja läksin alla korrusele...ja esimene asi, mida kuulsin oli...kodulaul - telekast tuli see nukitsamehe film...ja siis ma natuke vaatasin seda filmi...
ja siis me sõitsime veidi lõuna-eestis ringi ja käisime mitmel surnuaial - sel ööl muutub maapind peegliks...haudadele pandud küünlad oleks nagu tähtede peegeldus...
õhtul panin enda tuppa ka palju küünlaid - sooja tunde tekitab...ja päeva lõpetas samuti kodulaul...
see on maailma kõige kurvem lugu, sest......sest sa istud zavoodis koos suurte inimestega ja räägid suurte inimeste juttu...ja zavood on kodu vastand ja õllene ja suitsune...ja siis äkki - puhas ja süütu ja siiras kodulaul ja sinus ärkab laps...ja inimesed tantsivad rõõmsalt ja naiivselt...ja see kontrast teeb kurvaks...
ja see on maailma kõige kurvem lugu, sest...
...sest ka mõned mälestused ärkavad jälle - ainus, mida sa tahad ja vajad, on sulle kättesaamatu...sest kodulaul ütleb, et aeg on läbi...kuigi ma tahaks veel istuda...ma ei taha ära minna...aga ma pean, sest kodulaulule järgneb vaikus ja see koht jääb tühjaks...
ja...
...sellepärast ongi see maailma kõige kurvem lugu...
...
No comments:
Post a Comment