lähen...

hommik oli teistsugune...päike tegi sooja pai...kõrvaklappidest kostuv muusika ja...rahulolu...
istun korraks pingile - akna klaasilt peegelduvad tänaval kõndivad jalad...ma armastan linna!
naine istub keset tänavat...ratastoolis, liikumatult...ta jälgib teismelisi oma eale vastavas lõbususes ja häälekuses ja...nad on noored, kõik on nii tähtis - pisike asi toob nii palju elevust, viha, rõõmu, pisaraid...naine ratastoolis vaatab vaikselt ja emotsioonitult...selles pildis on ilu, sest ta on ilustamata...
nii kord on...
mina läheb edasi...lähen loengusse - klassiruumi õhus on tärpentin...klounid...õpetaja on pedant...mulle meeldib see..."tööd teete lõuendile!"
lähen tööle - see pole see, kuigi...ma armastan iseseisvust...
see sügis on nagu kevad pärast pikka talve...mida see tähendab?
lähen raamatukokku...kohustuslik kirjandus soonib õlga - kott on raske...tahan lugeda - jälle tuli isu...
elu lisab käike, et suurema kiirusega sõita...rattaga mäest alla...öösel ei jää keegi ette...sõita kiiresti keset tühjust - see on midagi...midagi väga head...
lähen...koju...
...ja liblikatunne lendas ära...sest mina on talvelaps...talvel on liblikad nukud...