lolita...

kümne küünega...
...lasin lahti...
...sest aeg tuli...tuli sellele järgi, et ta endaga kaasa viia...silmad on peidetud südamekujuliste prillide taha - sa ei näe ta silmi...sina näed vaid peegeldust...ta jälgib nende tagant stoilise rahuga - ilma ühegi emotsioonita...?
vaatasin liikuvat pilti...keerasin hääle maha ja kuulasin naiivset lugu peale - et suurendada veelgi kontrasti...selles maailmas ei saja taevast vihma...kõike teed iseendale...ära tahan...lähen...varsti...korraks, aga ainult korraks...võtan aja ja panen ta maha...ootama...
see pole päriselt nii...miski pole...aga keegi mängis...unemuinasjutus...klaverit...
väike tüdruk oli see...tüdruk teiste tüdrukute seas...peaaegu märkamatu...
keerasin kontrasti põhja...korraks tundsin iiveldust...aga ainult korraks, sest see ongi see...eesmärk?
...et sind elus hoida...hoida sind...ilma kinnihoidmiseta....igapäevasesse rutiini langemast...vabadus on ainus, mida ta vajab...
sa tuled tagasi...
...aga klaasist sein jääb igaveseks...


võti:
pildis - marilyn manson...heart shaped glasses...
helis - mika...happy ending...