nüüd tuleb nähtavale eemalolev väike poiss rattaga...ratas on maha kukkunud...nüüd kõnnivad nad juba kolmekesi minu ees - tugeva minaga naine...väike poiss mängumaailmast...ja tema ratas...nojah, viimane rohkem veereb poisi kõrval...
hoog on suur...ratas kukub üha uuesti ja uuesti...ema hüüab "stop" üha uuesti ja uuesti...poiss lohutab ema - "ma hoolitsen ta eest...aga ta lihtsalt kukub maha..."
möödun neist ja lülitan mp3 uuesti mängima...ise mõnusalt muheledes...
kaks hetke hiljem tuleb mulle kananahk ihule...must kass jookseb risti üle tee ja saabub kiirabi...keegi lamab teadvuseta välikohvikus istuvate inimeste silme ees...need, kes ei istu publiku seas, lihtsalt mööduvad...julm möödumine, sest...elu ei jää kunagi seisma...enne kui ta päriselt seisma jääb...
nad teevad trikke...jõe ääres...igal õhtul kui koju kõnnin...nemad kõnnivad köiel...elu on teater...jah kliśee!endalegi märkamatult panen juba neljanda nätsupadja suhu...et maitse kestaks kauem...
No comments:
Post a Comment