"...kas saite aru, härra? ma olen läbi ja lõhki prostituut ja see on mu ainus väärtus ja voorus... ja teie olete kunstnik, kes modellidest tuhkagi aru ei saa... äkki on keemik, kes seal omaette tukub, hoopis raudteetööline... äkki pole ükski teie pildil see, kes ta paistab... sest muidu ma ei saa aru, kuidas te saate öelda, et näete "erilist valgust" naises, kes, nagu joonistamise ajal välja tuli, pole muud kui pros-ti-tuut!
näete seda aniisilikööri enda ees?... jätkas mees... nii, teie näete ainult aniisilikööri... mina aga, kuna pean kõige selle sisse minema, mida teen... näen taime, millest see on tehtud... torme, mida taim on pidanud üle elama... kätt, mis vilja korjanud... laevareisi teiselt mandrilt siia... lõhnu ja värve, mida taim lasknud endasse imbuda, enne kui ta alkoholi sisse pandi... kui ma seda stseeni joonistama hakkaksin, siis joonistaksin kõike, olgugi et maali vaadates võib näha ainult klaasi aniisilikööriga..."ja siis veel seda, et - kahekümne kahe viimase taksi päev on...:P...tore-tore...aga juustu on palju ja mustikakooki ka...
No comments:
Post a Comment